ORT
  • est
  • rus

Информация об оценивании

There is no translation available, please select a different language.

Hindamise korraldus, põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine


1. Hindamine

(1)Tallinna Juudi Kooli hindamise eesmärgid:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) põhikoolis anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise
otsuse tegemiseks;
7) gümnaasiumis anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.
(2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.


(3) Tallinna Juudi Kool annab kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta põhikooli õpilasele ja vanemale iga õppeveerandi lõpus. Käitumist ja hoolsust hinnatakse sõnaliselt „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav”, „mitterahuldav”. E-koolis märgitakse vastavalt: „E“, „H“, „R“, „MR“.
1) Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
2) Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
4) Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
5) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
6) Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
7) Hoolsushindega „hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
8) Hoolsushindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
9) Hoolsushindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

(4) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse Tallinna Juudi Kooli kodukorras.

(5) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.

(6) Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase vanemal on õigus hinnet vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluseesitajat kirjalikult kümme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast.

(7) Kui koolieksami, loov- ja uurimistöö kahe hindaja punktiarvu vahe on 10 või enam protsenti, siis hindab tööd erapooletu hindaja.
2. Kujundav hindamine
(1)    Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus
analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse
tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse
õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi
ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
(2)    Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Tallinna Juudi Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
(3)    Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada  ning  oma  õppimist ja  käitumist  eesmärkide  alusel   analüüsida  ning tõsta õpimotivatsiooni.
(4)    Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise
päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada
aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.
(5)    Õpilase arengu toetamiseks korraldab klassijuhataja arenguvestluse, millesse vajadusel kaasatakse ka aineõpetajad. Arenguvestlus põhjal õpilane korrigeerib oma arengu eesmärgid.
(6)    Esimese poolaasta lõpus saab õpilane kirjaliku sõnalise tagasiside kujundava hindamise lahtrisse. Õppeaasta lõpus saab õpilane suulise ning vajaduse korral  kirjaliku sõnalise tagasiside kujundava hindamise lahtrisse. Ühe kursusega õppeaines saab õpilane suulise tagasiside kujundava hindamise lahtrisse esimese poolaasta lõpus.

3.Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

(1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

(2) Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ning vormi. Õppeveerandi, poolaasta või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Põhikoolis võib päevas olla üks kontrolltöö, gümnaasiumi astmes soovitavalt mitte üle kahe. Aineõpetaja kannab kontrolltööde ja arvestuste toimumise aja e-kooli kontrolltööde tabelisse. Õppeprotsessi vältel saadud hinded on erineva kaaluga. Ulatuslikumate suuliste, kirjalike ja praktiliste tööde / tegevuste eest saadud hinded (klassipäevikus on ülejäänud hinnetest selgelt eristatavad) on kokkuvõtval hindamisel suurema kaaluga.

(3) Tallinna Juudi Koolis hinnatakse õpilaste ainealaseid teadmisi ja oskusi kõigis kohustuslikes õppeainetes, sealhulgas judaica õppeainetes ja kooli poolt määratud valikainetes viie palli süsteemis.

Lisaks numbrilistele hinnetele kasutatakse järgmisi tähiseid:
ÕV - puuduvad õppetööks vajalikud töövahendid; .
TE - vabandab, tund ettevalmistamata;
0 - puudub arvestuslik töö / tegemata kontrolltöö/ töö hindamiseks esitamata (kokkuvõtlikul hindamisel vastab märge hindele „1” ehk ”nõrk”);

(4) Hindamisel viie palli süsteemis:

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

(5) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

(6) 1. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse 1.poolaastal suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis iseloomustavad ja analüüsivad õpioskuste kujunemist, osalust õppeprotsessis, õpitulemusi ja pädevuste kujunemist. Õpilase lahkumisel koolist asendatakse sõnalised hinnangud numbriliste hinnetega.
Hindega ,,5” hinnatakse antud õppeperioodi õpitulemust, kui see on täiel määral õppekava tingimustele vastav.
Hindega ,,4” hinnatakse õpitulemust, mis vastab õppekava tingimustele, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi.
Hindega ,,3” hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu.
Hindega ,,2” hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu.

(7) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, siis hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «nõrk».

(8) Kui ulatuslikumat suulist, kirjalikku või praktilist tööd / tegevust (hinne on klassipäevikus selgelt eristatav) on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata (märge „0”), antakse õpilasele võimalus ühekordseks järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järeltööd saab sooritada konsultatsioonideks ette nähtud ajal. Õpilasel on võimalik järele vastata kahe õppenädala jooksul alates hinde teadasaamise päevast. Järeltöö hinne kantakse märkega „0”samasse päeviku ruutu. Hinnet alandatakse ühe hinde võrra. Kui töö jääb sooritamata või parandamata, siis „0”asendatakse hindega „1”.
Kui õpilane puudub kontrolltöö või järeltöö sooritamise ajal mõjuval põhjusel, lepitakse aineõpetajaga kokku uus järeltöö aeg. Kui õpilasel on mõjuval põhjusel jäänud töö sooritamata ning järeltöö on sooritatud või töö esitatud õigeaegselt siis hinnet ei alandata.

 (9) Kui õpilasele on kehalises kasvatuses ja / või tehnoloogiaõpetuses, käsitöös esitatud meditsiiniliste näidustuste tõttu erinõudeid, hinnatakse antud õppeaines õpilase teoreetilisi teadmisi.

(10) Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava (edaspidi IÕK) järgi hinnatakse vastavalt IÕK-s ette nähtud hindamise korrale. IÕK järgi õppiva õpilase tööle Tallinna Juudi Koolis märget "Hinnatud IÕK alusel" ei tehta.


4. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

 (1) Kokkuvõtval hindamisel Tallinna Juudi Kooli 1.-3. kooliastmes koondatakse hinded veerandi- ja poolaastahinneteks ning veerandi – ja poolaastahinded aastahinneteks. Ühe nädalatunniga õppeainetes koondatakse hinded aastahinneteks, ülejäänud õppeainetes neli korda õppeaastas veerandihinneteks. Veerandi- või poolaastahinde võib jätta välja panemata, kui õpilane on puudunud üle poole õppetundidest või ei ole sooritanud nõutavaid hindelisi töid.

 (2) Kokkuvõtval hindamisel Tallinna Juudi Kooli 4.kooliastemes koondatakse hinded kursusehinneteks ning õppekava kursuste läbimisel koondatakse kursusehinded kooliastmehinneteks. Õpilasele kohustuslike kursuste korral kasutatakse viie palli süsteemi.

(3) Tallinna Juudi Kooli õppekava välise õppimise korral (2.-4. kooliaste muusikaõpetus , 4.kooliastemes kehaline kasvatus, võõrkeel, kunst) pannakse kursusehinded välja õpetust läbiviiva kooli / firma väljastatud õpitulemuste saavutatust kinnitava tõendi alusel.

 (4) 1.-3. kooliastmes arvestatakse valikainete kokkuvõtlikke (veerandi- ja poolaastahinded) vastava kohustusliku õppeaine aastahinde väljapanekul.

 (5) 8. klassi õpilane sooritab judaica koolieksami, mis koosneb juudi tavadest ja heebrea keelest. Hinne kantakse klassipäevikusse ja tunnistusele. Eksamihinnet arvestatakse aastahinde väljapanekul.

(6) 10. ja 11. klassis kantakse koolieksami hinne klassipäevikusse ja tunnistusele. Koolieksami hinnet arvestatakse kooliastmehinde väljapanekul. 10. klassis kantakse klassipäevikusse ja tunnistusele koolieksamihindena kursuse „Uurimistöö koostamise alused” lõputöö kaitsmisel välja pandud koondhinne. 11. klassis kantakse klassipäevikusse ja tunnistusele koolieksamihindena juudi ajaloo eksamihinne.

 (7) 10. ja 11. klassi õpilane, kelle koolieksami hinne on „puudulik“ või „nõrk“, peab klassikursuse lõpetamiseks sooritama järeleksami hiljemalt jooksva õppeaasta 25.augustiks.

 (8) 2. – 12. klassi õpilast ja piiratud teovõimega õpilase vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest iga õppeveerandi või kursuse lõpul e-kooli päeviku kaudu. 1. - 4. kooliastme õpilast ja piiratud teovõimega õpilase vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest õppeperioodi lõpul e-kooli päeviku ja paberkandjal klassitunnistuse kaudu.

 (9) 1.klassi õpilaste töid 1. ja 2. veerandil ei hinnata, antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilase õpilaspäevikus, tööraamatus, vihikus ja töölehtedel. Alates 3.veerandist toimub numbriline hindamine 5-palli süsteemis.

 (10) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi-, poolaasta- või kursusehinne või -hinnang jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aasta- või kooliastmehinde või -hinnanguväljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang. Õppeperioodi keskel on väljapanemata kokkuvõtva hinde või hinnangu järele vastamiseks õpilasel aega kaks nädalat (selle hulka ei arvestata koolivaheaega) või toimub järelvastamine vastavalt individuaalse õppekavaga sätestatule.

(11) 1.-3. kooliastme õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt järelõpe konsultatsioonides, tugiõpe, eripedagoogiline abi, õpiabi, individuaalsed tunnid, individuaalne õppekava jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(12) 4.kooliastme õpilasel, kellele tuleks välja panna kursusehinne „puudulik” või „nõrk” või kursusehinne jääks välja panemata, on võimalik kokkuleppel aineõpetajaga sooritada kursuse materjali kohta hindeline arvestus kahe nädala jooksul peale kursuse lõppu. 10.-12. klassi õpilane, kes on puudunud 30% või enam tunde kursuse mahust, sooritab õpetaja poolt määratud ajal hindelise arvestuse, mille hinne on võrdne kontrolltöö või arvestuse hindega, mis kantakse e-kooli kontrolltööde lahtrisse. Arvestuse määramisel ei loeta 30% tundide hulka kooli esindamisega seotud puudumisi. 

 (13) Veerandi-, poolaasta- ja kursusehinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise või täiendavale õppetööle jätmise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu hiljemalt 30. augustiks..

(14) 1. – 3. kooliastme õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandi- või poolaastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu vähemalt 10 õppepäeva jooksul. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Täiendavale õppetööle võib õpilase jätta kuni kolmes õppeaines.

(15) 1. – 3. kooliastme õpilane, kes on puudunud 50% või enam tunde veerandi mahust, sooritab õpetaja poolt määratud ajal hindelise töö, mille hinne on võrdne kontrolltöö hindega, mis kantakse e-kooli kontrolltööde lahtrisse. Töö määramisel ei loeta 50% tundide hulka kooli esindamisega seotud puudumisi. 

 (16) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(17) 10. ja 11. klassi õpilasele, kellel kursusehinne „nõrk“ või „puudulik“, määratakse kahenädalane täiendav õppetöö. Positiivse tulemuse puhul „nõrk“ või „puudulik“ kursuse hinne asendatakse uue hindega, mis on märgitud tärniga.

(18) 12.klassis peab vähemalt „rahuldava” kooliastmehinde väljapanekuks antud õppeaastal iga õppeaine kursustest üle poolte olema sooritatud hindele „rahuldav”,  „hea” või „väga hea 12. klassi õpilasele, kellele tuleks välja panna kooliastmehinne „nõrk” või „puudulik”, määratakse täiendav õppetöö ning kooliastmehinded pannakse välja arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(19) 12. klassi õpilasele pannakse kooliastmehinded välja eksamiperioodi alguseks, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Õppeainetes, milles õpilasele määrati täiendav õppetöö, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

(20) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta 1.-3. kooliastme õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

(21) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama 1.-3. kooliastme õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

 (22) 4.kooliastme õpilase võib õppenõukogu otsusega jätta erandjuhul   klassikursust kordama koostades talle järgmiseks õppeaastaks individuaalse õppekava.

(23) 10. ja 11. klassi õpilane kustutatakse kooli nimekirjast, kui talle on õppeaasta jooksul kahes või enamas õppeaines „puudulik“ või „nõrk“ või tal on õppeaasta lõpuks sooritamata täiendav õppetöö vähemalt ühes õppeaines, tal on sooritamata koolieksam või ülesanded juudi tavade nädala raames mitsva. 

 (24) Õpilase järgmisse klassi üleviimise või klassikursuse kordama jätmise otsustab õppenõukogu hiljemalt õppeaasta lõpuks.