ORT
  • est
  • rus
Toitlustamise info
19.08.2020

Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitused algavaks kooliaastaks


Ministeeriumi soovitused  seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes


Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt

Õppeaastat saab alustada kontaktõppega. Koolidel on oluline säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks.
Eesmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Töö korraldatakse vajadusel ümber eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid.
Praegune olukord lubab õppeaastat alustada traditsiooniliste avaaktustega, mille korraldamisel peab silmas pidama, et vähimagi haiguskahtluse korral tuleb püsida kodus. Järgida tuleb head kätehügieeni ning vähendada lähikontaktide hulka.
Sügiseti on tavapärane, et õppetööd alustatakse kordamisest ja õpilaste taseme selgitamisest. Tänavu soovitame õpetajatel sellele erilist tähelepanu pöörata. Kevadine distantsõppe periood on meile palju õpetanud ning muutnud ka arusaama õpikeskkonnast, õppimisest, õpetamisest ja oskustest. Väga olulisel kohal nii õpetajate kui õpilaste jaoks on aja planeerimine ning töö- ja puhkeaja tasakaalu leidmine.
Õppetöö kavandamine kontakt- ja distantsõppe üheaegsel toimimisel on tavapärasest ajamahukam. Oluline on mõelda, mida õpetada vahetult ning millega saab õpilane õpijuhiste toel iseseisvalt hakkama. Õpilased peavad olema informeeritud, kus ja kuidas on õppematerjalid e-õppekeskkondades kättesaadavad ning millised on eduka soorituse kriteeriumid.
Õpilase distantsõppele jäämine on lapsevanema, õpilase ja kooli ühine otsus. Distantsõppe lubamisel tuleb muuhulgas hinnata ka õpilase edasijõudmist, iseseisva õppimise võimekust ja pere tuge õppimise toetamisel.
Distantsõppel tuleb arvestada pikemate tähtaegadega, sest kõigil ei ole võimalik igal ajal arvutit kasutada. Distantsõppel on väga olulisel kohal võimalus saada vajadusel individuaalset nõustamist.
Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada Haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, võttes arvesse, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.–6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi.
Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest.
Riskide maandamisele mõeldes soovitame käsitleda järgnevaid teemasid:
»     distantsõppe korraldamine, sh osalise distantsõppe korraldamine;
»     õpetajate töökorralduse põhimõtted distantsõppel ja osalisel distantsõppel;
»     riskirühma kuuluvate õpetajate ja õpilaste tegevuse ümberkorraldamise võimalused;
»     ruumide kasutus ja inimeste hajutamise võimalused;
»     külaliste hoonesse lubamine;
»     ürituste korraldamine, ekskursioonid ja õppekäigud;
»     isikukaitsevahendite varumine ja kasutamine;
»     lapsevanemate regulaarne informeerimine;
»     koroonajuhtumi või -juhtumite tuvastamine koolis.

Kontaktide vähendamine on kriitilise tähtsusega

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.
Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja ka osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena. Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.
Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms.
Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.
Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.
Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.
Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:
»     elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
»     on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui
2 meetri kaugusel;
»     on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
»     on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust

Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata.
Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust.
Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb pärast kasutamist puhastada ja tuulutada.
Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.
Ennetusabinõud on üliolulised, isikukaitsevahendid tagab asutuse pidaja Vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja.Viirusohu kasvamise korral tuleb võimaldada riskigruppi kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel õppida ja töötada võimalikult ohututes tingimustes, näiteks distantsilt.
Olulised on korralik kätepesu, toimiv ventilatsioon, pindade puhastamine jt ennetusabinõud. Kaaluda võib käte desinfitseerimisvahendite paigaldamist klassidesse ja/või liikumisteedele, kuid sealjuures tuleb veenduda, et tagatud oleks kemikaaliohutus – st vahendeid kasutataks eesmärgipäraselt ja korrektselt.
Umbsed rahvarohked ruumid soodustavad viiruste levikut. Vajadusel tuleb ruume regulaarselt tuulutada.
Nakkus võib levida ka saastunud pindadelt, mistõttu on väga oluline ruumide ja pindade sagedane märgpuhastus. Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimissoovitused: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised#JUHENDID.
Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. Viimastest omakorda veerand olid alla 5-aastased, kolmandik 5–11-aastased ja ülejäänud 12–18-aastased.
On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandumine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. Täpsemalt saab lugeda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud riskihinnangust: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/ files/documents/COVID-19-schools-transmission-August%202020.pdf.
Haigena tuleb jääda koju, COVID-19 kahtluse korral isolatsiooni Hingamisteede haiguste sümptomite korral nagu köha, palavik, kraapimistunne kurgus, üldine nõrkus- ja väsimustunne, peab jääma koju ning õppetöös osalemine tuleb korraldada distantsilt. Inimene, kes on olnud lähikontaktis COVID-19 haigestunuga, peab jääma 14 päevaks eneseisolatsiooni.
Kui klassis või õpperühmas on tuvastatud haiges tumine, tuleb suunata haigestunuga kokku puutunud klassi/rühmakaaslased kaheks nädalaks distantsõppele. Kaaluda tuleb kogu klassi/rühma distantsõppele suunamise vajalikkust. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.
Haridusasutusel on õigus suunata kõrge nakatumisr iskiga riigist tulnud õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/ teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete- kohtaeuroopast-saabujatele.
Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.
Olulised tegevused, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides Haigestunu peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.
Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.
COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust.
Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.
Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.
Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad koju 14 päevaks. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet.
Isolatsioonis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga. Võimalusel piirata 14 päeva jooksul haigestunu klassi- või rühmakaaslaste ja õpetajate osalemist ühisüritustel.
Asutuse sulgemise üle otsustavad

Terviseamet ja pidaja

Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt.
Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.
„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet.
Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.
Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist.
Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Vaimse tervise hoidmine vajab erilist tähelepanu

Oluline on märgata toe vajadust ning seda pakkuda nii õpilastele kui õpetajatele.
Koolimeeskonnas tuleb kokku leppida, kelle poole saab õpetaja toe leidmiseks pöörduda, samuti kelle poole saavad oma murega pöörduda õpetaja ja lapsevanem, kui märkavad, et õpilane vajab abi.
Õpetajate toetamisel on kesksel kohal koolijuhi ja -pidaja korraldatud abi ja toetus: kovisioonid, supervisioonid, vajadusel majaväliste ekspertide kaasamine. Oluline on ka iseenda enesetunde ja tervisliku seisundi jälgimine, et õigel hetkel toevajadusest märku anda.
Peaasi.eeportaali kaudu saab infot vaimse tervise kohta ning spetsialistidelt esmast tuge. 16–26-aastased noored saavad minna tasuta vaimse tervise alasele nõustamisele, mis toimub vajadusel videosilla vahendusel. Nõu ja abi saab küsida ka Rajaleidja nõuandetelefonil 735 0700.
Noorte teadlikkust vaimsest tervisest aitavad tõsta portaaliTeeviit.eekoondatud materjalid.
Lapsi ja noori puudutavate murede korral on ööpäevaringselt abiks lasteabi telefon 116 111.
Õpetajatel tuleb ka distantsõppel pöörata tähelepanu õpilastega kontakti hoidmisele. Erilist tähelepanu vajavad riskioludes lapsed ja noored. Kõige olulisem on märgata ja reageerida, kui õpilase käitumine pole tavapärane. Koolipsühholoog saab õpetajaid eelnevalt juhendada, mida tähele panna ning millal pöörduda nõu ja abi saamiseks eksperdi poole.
Distantsõppe perioodil ei tohi unustada, et kiusamine leiab aset ka väljaspool koolihoonet ja virtuaalruumis. Õpetajatel ja lapsevanematel tasub jälgida virtuaalmaailmas toimuvat õpilaste vahelist suhtlust ning tuletada meelde viisakat suhtlusetiketti.
Süsteemse ennetus- ja teavitustöö tagamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium suurendanud riigipoolset toetust organisatsioonidele, kes tegelevad koolikiusamise vähendamise ning ennetamisega, et tagada kõigile õpilastele turvaline koolitee, olenemata sellest, kas see toimub distantsilt või mitte. Oleme panustanud Sotsiaalministeeriumi Vaimse tervise rohelise raamatu valmimisse ning loome täiendava Kiusamis vaba haridustee rohelise raamatu, et arendada turvalist koolikeskkonda.
Murede lahendamisel pakuvad abi Kiusamisvaba haridustee koalitsiooni organisatsioonid ja programmid: https://www.hm.ee/et/tegevused/ alus-pohi-ja-keskharidus/kooliturvalisus
Soovitusi noortega koroonaviirusest rääkimiseks: https://www.hm.ee/et/uudised/10-soovitustkuidas-raakida-noortega-koroonaviiruse-ohtlikkusest
Soovitusi lastega koroonaviirusest rääkimiseks: https://www.innove.ee/blogi/innove-rajaleidja- kuidas-raakida-lastega-koroonaviirusest/

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Mistahes haigusnähtudega inimest ei lubata hoonesse.
Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega lapsi ja vanemaid lasteasutusse mitte lubada.
Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigus tunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik.
Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Noorsootööasutuste töökorralduse üle otsustab pidaja

Noorsootööasutuste (sh avatud noortekeskuste, huvikoolide, huviringide, noortelaagrite ja malevate) töökorralduse üle otsustab pidaja, kes informeerib kujunenud olukorrast kohalikku omavalitsust kui noorsoo töö korraldajat vallas või linnas.
Oluline on tagada noorsootöö teenuste järjepidevus ning toetada noortevaldkonna töötajaid, et nemad saaksid omakorda pakkuda tuge neile noortele, kes seda kõige enam vajavad.
Noorsootööasutuste tegevus viiruse leviku tõkestamiseks lähtub samadest põhimõtetest nagu haridusasutuste puhul ning asutuste täielik sulgemine jääb viimaseks abinõuks. Esmased abinõud on hügieenireeglite järgimine ja hajutamine. Vajadusel korraldatakse töö ümber eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. Juhul, kui noorsootöö asutuste ruumid otsustatakse sulgeda, on oluline jätkata noorsootöö tegevustega, kasutades selleks nutika noorsootöö võimalusi.
Tegevuste elluviimisel on võimalik saada tuge
Haridus- ja Noorteametilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt partneritelt noortevaldkonnas.
Kevadise eriolukorra tõttu toimuvad sügisel soovijatele gümnaasiumi riigieksamid Kevadise eriolukorra tõttu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatused võimaldavad tänavu sügisel soovijatel teha riigieksamite lisaeksameid.
Samuti võib eriolukorrast tingitud muudatuse tõttu valitsus algaval õppeaastal muuta gümnaasiumi lõpetamiseks nõutud õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohustust ja rahvusvaheliste keeleeksamite korraldust.
Ligi sajas Eesti koolis uuritakse kevadise eriolukorra mõju õppeprotsessile Ministeerium on tellinud Tallinna Ülikoolilt uuringu, mille eesmärk on analüüsida Eesti koolide, õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate toimetulekut distantsõppega COVID-19  kriisist põhjustatud eriolukorra ajal.
Uuringus vaadatakse nii erivajadustega õppijate osalemise kogemust, digitaalsete seadmete kättesaadavust õppetöö läbiviimisel kui ka analüüsitakse muutusi juhtimise, õppe ja hindamise praktikates. Arvesse võetakse ka vanemate rolli distantsõppe läbiviimisel ning selgitatakse välja, kuidas õpilaste õppimine eriolukorras vanemate koormust mõjutas.
Andmed koguti mais-juunis veebipõhiste küsitlustega, mis saadeti valimisse sattunud koolide õpilastele, nende vanematele, õpetajatele ja juhtkonna liikmetele. Uuringus osales üle saja üldharidus- ja kutsekooli ning oma panuse andsid rohkem kui 8000 vastajat.

Riik on algatanud rea COVID-19 pandeemiaga seotud päevakajalisi uuringuid

Teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks on hädavajalik. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.
Riigieelarvest on rahastatud COVID-19 seireuuringu läbiviimist 1,6 miljoni euroga ja reovee analüüsil põhineva eelhoiatuse seiresüsteemi loomist 0,86 miljoni euroga. Mõlema algatuse elluviija on Tartu Ülikool. Samuti on riigieelarvest rahastatud Tartu Ülikooli bioohutuse tuumiklabori käivitamist 1,5 miljoni euroga.
Riigieelarvest eraldati lisaks 2,1 miljonit eurot avatud taotlusvooru läbiviimiseks, mille raames antakse välja sihtgrante koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks. Lisaks sellele suunati koroonauuringuteks teistest tegevustest ümber ligikaudu 4 miljonit eurot struktuurivahendeid. Kriisi lahendamiseks on pakkunud ideid nii teadus- ja arendusasutused kui ka ministeeriumid.

Valmib koroonaäpp

20. augustist saavad kõik soovijad enda telefoni alla laadida koroonaäpi “Hoia”, mis on üks täiendav tõhus vahend selleks, et võimalikke nakkuslikke kontakte vähendada ja viiruse levikut pidurdada.
Äpp hoiatab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem COVID-19 positiivse proovi andnud inimesele tema nakkusohtlikul ajal lähemal kui 2 meetrit kauem kui 15 minutit.
Täpsemat infot leiab veebilehelt www.hoia.me.

Kutsehariduse praktikat võib korraldada reegleid järgides

Kutseõppeasutuste praktika ja praktiline töö ei ole asendatav iseseisva koduse tööga. Kui praktikat on võimalik sooritada, siis tuleks seda teha.
Praktika ja praktiline töö peavad olema juhendatud ja tagasisidestatud ning toimuma turvalises keskkonnas.
Kui ettevõttes praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda. Praktika peatamine ning võimalikud alternatiivid jätkamiseks tuleb läbi arutada kolmepoolselt (ettevõte, õpilane, kool).


Täna toimunud kooliaasta alguse pressikonverentsil tutvustasime traditsioonilist kooliaasta alguse infopaketti, millest olulise osa moodustavad ministeeriumi soovitused kooliaasta alustamiseks koroonaviiruse tingimustes. Infopaketi leiate meie veebilehelt, soovitused on tõlgitud ka vene ja inglise keelde. Pressikonverentsi salvestust saab vaadata siit ja slaide siit.

Alates tänasest avame uuesti ka infotelefonid 5690 0353 ja 5690 0340.

Täname kõiki koolijuhte, koolipidajaid, õpetajaid ja partnereid, kes meiega kevadise eriolukorra ajal aktiivselt suhtlesid, kaasa mõtlesid ja tegusalt koostööd tegid! Soovime kõigile tervet ja toimekat uut kooliaastat!

htm_logo