Kooli ajalugu

koolimaja 1918

Meie kool (TJK) on riiklik munitsipaalkool, mis vaatamata märgitud iseärasustele töötab riikliku õppekava alusel ning on suunatud noorte integratsioonile Eesti ühtsesse multikultuursesse ühiskonda.

Püsiv juudi kogukond tekkis Tallinnas 19. sajandi keskel. Pärast Eesti Vabariigi rajamist 1918. aastal tekkis idee ja vajadus juudi kultuuriautonoomia saamisest ning juudi hariduse andmisest.

Esimene kool juudi laste jaoks Eestis rajati Tallinna Juudi Koguduse juurde 1880. aastal, mis oli algkool ning milles opetati ainult moningaid oppeaineid. 1919. aastal asutati Tallinna Juudi Koguduse juurde juudi algkool, kus opetati koiki tollal algkooli oppekavas ette nahtud õppeaineid. Õppekeeleks oli koolis vene keel. Just sellest algkoolist kasvaski mõne aasta parast välja gümnaasium, sest algkooli esimene lend lõpetas 1923. aastal.

TJK AJALUGU (1919 – 1940)

Lastevanemate palvel avati koolis samal aastal 7. klass ning 1924. aasta jaanuaris ka 8. klass, nii tekkiski Tallinna Juudi Gümnaasium (TJG). 1924. aastal lõpetati ka koolihoone ehitus Karu tn 16. Kuni 1925. aasta augustini oli kooli direktoriks Rafael Vydrin, aga pärast seda kuni 1941. aastani Samuel Gurin. Kooli põhikiri oli kinnitatud haridusministri poolt, selles oli gümnaasiumi ülesandeks määratud: anda keskharidust juudi rahvusest lastele, ette valmistada neid kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks ja ühtlasi anda neile teadmisi juudi keelest ja oma rahva ajaloost. 1930. aastatel oli Eestis kolm juudi kooli: gumnaasium Tallinnas, keskkool Tartus ja algkool Valgas.

Pärast Eesti okupeerimist saksa vägede poolt 1941. aastal olid kõik juudid hukatud, kes ei jõudnud Eestist lahkuda. Tänu nõukogude valitsuse ja kommunistliku partei rahvuspoliitikale ei taaselustunud peale sõda juudi kultuurielu. Eestis kasvas mitu põlvkonda juute, kes ei osanud oma keelt, ei tundnud oma kultuuri, ajalugu ja usku.

1988. aasta märtsis toimus ENSV kultuuriministeeriumi saalis koosolek, kus võeti vastu otsus asutada Eesti Juudi Kultuuri Selts (EJKS). Juba 1988. aasta aprillis registreeriti EJKS Tallinna Linnavalitsuses. Eesti Juudi Kultuuri Selts oli esimene taoline omaalgatuslik juudiorganisatsioon kogu NSV Liidus ja äratas seal suurt tähelepanu. Esmakordselt pärast 47 aastat tähistati 1988. aasta novembris tollase Tallinna 1. Kutsekeskkooli saalis, endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi ruumides Karu tn 16, pidulikult gümnaasiumi kauaaegse direktori Samuel Gurini 100. sünniaastapäeva. 1989. aasta sügisel organiseeriti pühapäevakool, mis alustas tööd juba endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi ruumides. 1990. aastal avati Tallinna Juudi Kool, mis oli esimene rahvusvähemuse kool taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kooli võeti õpilasi kuni 9. klassini ja kooli tegevust finantseeriti riigi eelarvest. Sellest ajast alates koondus kogu EJKS tegevus Tallinna Juudi Kooli ruumidesse. Kooli esimeseks direktoriks sai Aviva Gluhovskaja, kes nüüd elab USA-s, õppealajuhatajaks aga Lilia Ogurkova, kes elab Iisraelis.

12. aprillil 1992. aastal võeti EJKS-i koosolekul vastu otsus Eesti Juudi Kogukonna (EJK) loomise kohta. Esimeseks EJK esimeheks oli Gennadi Gramberg, kes õpetas koolis ka heebrea keelt. 1994. aastal tunnistati kogukond enne 1940.aastat tegutsenud juudi kogukonna õigusjärglaseks ning kogukonnale tagastati ka koolihoone Karu tn 16. Hiljem tähistati selles kooli 70. ja 75. aastapäeva. Tallinna Juudi Kool ning Eesti Vabariigi Haridusministeerium sõlmisid lepingu Iisraeli Haridusministeeriumiga, tänu millele töötavad koolis heebrea keele õpetajad Iisraelist.
Meie kool oli algul põhikool, kuid üsna varsti tekkisid ka gümnaasiumi klassid – 10. klass, 11. klass ja 12. klass.

Kaks juubelit ühel päeval Tallinna Juudi Koolis

14. oktoobril tähistati kooli saalis pidulikult kahte tähtsat sündmust—85 aastat Juudi kooli  avamisest ja 20 aastat Juudi Kooli taasavamisest.

Saalis oli palju külalisi kelle hulgas  Tallinna Linnavõimu ja Haridusameti esindajad,samuti kooli lõpetajad enne sõjaeelsest kui ka tänasest päevast. Pidulik aktus algas kooli algusaastate  sündmuste tutvustamisest. Tervitussõnadega esenes kooli direktor  Igor Iltsenko. Suure huviga kuulasid saalis olijad  sõjaeelse perioodi  kooli lõpetajate  Lii Kaplani  ja Rahil  Randvee  mälestusi. Gennadi Gramberg jutustas oma esinemises kui keeruline  oli kooli taastamisprotsesss eelmise sajandi 90. Ndatel aastatel. Pidulik osa lõppes  kontserdiga, kus esinesid tallinna Juudi  Kooli õpilased. Mälestusväärse sündmuse auks kingiti igale külalisele  kooli juubeliks  spetsiaalselt valmistatud märk.
Fotosid vaata SIIT

See sait kasutab küpsiseid. Selle saidi kasutamist jätkates nõustute nende kasutamisega.
Продолжая использовать наш сайт, вы соглашаетесь на использование cookie.